Autor:
MMKolmapäev, 23. jaanuar 2008.
Loe kommentaare |
KommenteeriMuinsuskaitseameti ettekirjutustest hoolimata pole Laimjala vallas asuva Saare mõisa omanik Anu Saagim võtnud midagi ette mõisakompleksi lagunemise peatamiseks."Olukord Saare mõisas on väga halb," ütles mõisa hoonete seisukorda inspekteerinud muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Rita Peirumaa ajalehele Oma Saar. "Peamaja uksed ja aknad on esimese ettekirjutuse peale küll suletud, aga kõrval asuvad abihooned lagunevad küll täiesti."
Peirumaa sõnul ei saa muinsuskaitse nõuda mõisakompleksi restaureerimist, küll aga seda, et hooned oleksid kaitstud ja nende säilimine tagatud. Murelikuks tegi vaneminspektori lehe teatel katuseta kõrvalhoonete olukord, mille lagunemise peatamiseks tuleb hoonete müürid konserveerida või katta ajutise katusega.
"Hetkel seda ei ole ja kõik lihtsalt laguneb joonelt edasi," ütles Peirumaa, kes koostab mõisahoonete omanikule kohustuste mittetäitmise eest ettekirjutuse.
Vaneminspektori sõnul on muinsuskaitsele probleemiks ka Saagimiga ühenduse saamine, sest muinsuskaitse saadetud tähitud kirjad on lihtsalt tagasi tulnud.
Laimjala valla ehitus-majandusnõunik Ado Aus ütles, et vallalgi ei ole õnnestunud omanikuga kontakti saada.
"Mingi aeg tagasi üritati Saare mõisa ühes kinnisvaraportaalis maha müüa, kuid seni pole omanikumuutust toimunud," rääkis Aus, kelle sõnul on omanik lõpetanud ka hoonete ümbruse heakorra eest hoolitsemise.
Peirumaa nentis, et seadus lubab arhitektuurimälestise hooletu omaniku käest sundvõõrandada.
Ajakirja Just! peatoimetaja kohalt hiljuti lahkunud Saagim omandas kunagise Saareküla lastekodu asupaigana tuntud Saare mõisa 2000. aasta kevadel Laimjala vallavalitsuselt 450 000 krooni eest. Sellest saadik on mõis seisnud tühjana ja aina lagunenud.
Vahetult pärast Saare mõisa ostmist rääkis Anu Saagim ajalehele Meie Maa, et mõisahoonesse plaanitakse rajada stuudiod kunstnikele ja hotellitoad.
Varaseimad andmed Saare mõisast pärinevad 1562. aastast. Tänini säilinud kivist peahoone püstitati ühekorruselise ehitisena arvatavasti 18. sajandil. 19. sajandi keskpaigas lisati hoonele kahe kaaraknaga pealeehitis.
MM/BNS