Elanikkond vananeb ja väheneb jätkuvalt

Autor: Janne Nurmik
Teisipäev, 08. jaanuar 2008.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saare maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmeil registreeriti 2007. aastal Saare maakonnas 351 sündi ja 496 surma, üle-eelmisel aastal olid vastavad arvud 337 ja 455.

Kas peeglist paistab peegelpilt või on see hoopis kaksikvend Oskar, võiks arutleda eelmise aasta maikuus sündinud Markus. Fotol koos ema Signega. Foto: Irina Mägi

Kui Eestis sündis läinud aastal kokku üle 15 800 ilmakodaniku, siis Saare maakonna panus sellesse arvu moodustab vaevu 2%. Peamised Eesti rahvastiku hoidjad elavad Tallinnas, Harju- ja Tartumaal, kõigis ülejäänud maakondades jäi lõppenud aasta loomulik iive negatiivseks.

Saare maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Avo Levisto hindab sündide tõusunumbrit 14, mis ei ole küll suur, siiski positiivseks.

“Kahtlemata on see mingil moel positiivne. Kas või seetõttu, et sündide tõus tuleb maaelanike arvelt,” sõnas Levisto, nimetades sündide panusesse enim andnutena Kaarma ja Pihtla valda ning Valjalat.

Iive ikkagi negatiivne

Võrreldes eelmise aastaga on surmade arv kasvanud 41 võrra, see annab põhjuse järeldada, et kokkuvõttes iibe kasvu möödunud aastal ei olnud.
“See näitab omakorda seda, et üldiselt on meil üsna vana rahvastik, võrreldes Tallinna, selle ümbruse ja Tartuga, kus iive on positiivne,” lausus Levisto. “Tallinn ja Tartu annavadki kõige suurema positiivse osa sündide kasvust. Saaremaa jääb ikkagi n-ö Eesti keskmisele alla.”

Levisto sõnul on iive Saaremaal viimase kümmekonna aasta vältel püsinud üsna ühesugune, ilma väga suurte kõikumisteta. “Suhe 0,7–0,8 sündide-surmade vahel on püsiv number,” ütles ta.

Noored lahkuvad saarelt

Negatiivse iibe põhjust Saare maakonnas näeb Avo Levisto inimeste, kes võiksid peret luua, vähenemises. Saare maakonda asus 2007. aastal elama 524 inimest, mujale elama läks 600 inimest. Aasta jooksul vähenes maakonna elanike arv 221 inimese võrra (2006. aastal 434 võrra).

“Minu arvates on meie maakonnale kõige suurem probleem noorte inimeste väljaränne. Meil minnakse maapiirkonnast linna, linnast mandrile ja mandrilt välismaale. Ja sinna ei saa tegelikult midagi parata,” analüüsis Levisto hetkeolukorda, pidades noorte väljarännet tegelikult kogu Eesti probleemiks.
“On täiesti põhjendatud, miks lapsi sünnib vähem kui paarkümmend aastat tagasi, sest noored, kes muidu oleksid siin lapsi sünnitanud-kasvatanud, nüüd kas reisivad, õpivad või töötavad maailma eri paigus,” sõnas Levisto.
Aega, mil noored mehed tulid sõjaväest kodusaarele, võtsid naise ja hakkasid kohe peret looma, sest kuskile mujale minna ei olnud ja ka töökohti siin jätkus, peab mees ajalooks.

Vanemapalga mõjusse ei usu

Levistol ei ole usku, et sündide osas võiks olukord järgneva paari aastaga vanemapalga mõjul paraneda. “Ma seda hästi ei usu,” ütles ta.

“Need on sellised ühekordsed süstid. Inimene vajab ikka pikemas perspektiivis kindlustunnet. Ta tahab kodu ja perekonda luua mitte paariks päevaks või aastaks, vaid igaveseks. Seetõttu vaatab inimene ka, kus on soodsam ja kus perekond saab koos olla. Praeguses saare tüüpperekonnas saavad vanemad kokku võib-olla nädalavahetusel,” rääkis Saare maavalitsuse perekonnaseisuosakonna juhataja Avo Levisto.

Rahvastiku arvestuse andmebaasi andmetel elab Saare maakonnas 2007. a lõpuks 36 366, Kuressaare linnas 15 185 inimest.