Linn valmistab ette uut koerte ja kasside pidamise eeskirja (10)

Autor: Monika Puutsa
Laupäev, 17. november 2007.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare linnavalitsus valmistab ette uut koerte ja kasside pidamise eeskirja, ent nii MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu juhataja Helen Kuleša kui ka veterinaar Lea Hioväina hinnangul vajab selle esialgne variant kõvasti parandamist-täiendamist.

Linnavalitsuse heakorra ja haljastuse spetsialisti Kaljo Elliku sõnul valmistatakse ette uut lemmikloomade pidamise eeskirja, kuna ajaga on vaja kaasas käia.

“Me ei tee eeskirja eeskirja pärast, vaid meil on vaja korralikku toimivat mehhanismi, kus saaks oma panuse anda nii turvakodu, linnavalitsus kui ka linnakodanikud,” ütles Ellik. Tema sõnul eelneb uue eeskirja kehtestamisele kindlasti suurem arutelu. “Tahame ju, et see oleks vastuvõetav kõigile.”

Uues eeskirjas seletatakse lahti mõisted, näiteks loomapidaja, hulkuv loom, häirimine, ohustamine, avalik koht ja nii edasi, rääkis Ellik. Tema andmeil puudutab eeskirja põhiline uus osa aga lemmikloomaregistrit, mis kantakse arvutisse ning mida hakkab ilmselt pidama spetsiaalne töötaja.

“Uue asjana tuleb eeskirja kiibistamise nõue,” lausus Ellik. Kes lemmikute kiibistamise kinni maksab, kas loomaomanik või raad, on alles lahtine.

Olematud loomapüüdjad ja varjupaik

Nii Kuleša kui ka veterinaar Lea Hioväin leiavad, et uut eeskirja esialgsel kujul vastu võtta kindlasti ei tohiks.

Eelnõu mustandi üks punkt ütleb: “Püütud looma hoitakse varjupaigas 14 päeva. /---/. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele loomapidajale või hukatakse.”

“Seda punkti küll täita ei saa, sest meil ei ole loomade püüdmisega tegelevat inimest ega varjupaika,” tõdes Kuleša. “Ja see, millal varjupaik kord valmib, pole teada.”

Kaljo Ellik tunnistas, et pärast Saare Kommunaali pole leidunud tõesti ühtki ettevõtet, kes oleks hulkuvate koerte-kasside püüdmisest huvitatud.

“Varjupaiga loomine pole paraku küll aasta-kahe teema, aga seda asja tuleb raiuda ning maakondlikult,” ütles Ellik. “Linn peab varjupaika vajalikuks, kuid pole aus, kui selle üksi teeksime. Seni, kui varjupaik kord valmis, tuleb kasutada hoiukodusid ja kõiki teisi võimalusi.”

“Linn pole ju nõus hoiukodudesse investeerima, kas või ainult aiakeste ehitamiseks,” nentis aga Helen Kuleša. “Hoiukodudega ei saa arvestada, sest täna need on, aga homme võib-olla mitte. Kohustust ju pole. Ja mis tähendab “teisi võimalusi”?”

Registreerimine tekitab küsimusi

Ka kahtlevad nii Hioväin kui Kuleša Kuressaare linna koerteregistri vajalikkuses. “Milleks selline eraldi süsteem?” küsis Hioväin. “Palju mõttekam oleks kanda loom ühtsesse, vabariiklikku registrisse.”

“Meie register oleks samuti üleriigiline,” kinnitas Ellik. “Kui registreeritud koer kargaks autost välja Viljandis või Tartus, saaks ta ka seal tuvastada.”

“Üle-eestiline lemmikloomade register ju töötab,” vastas seepeale Helen Kuleša. “Milleks me jalgratast leiutame ja maksumaksjatena IT-mehele maksame, et ta hakkaks mingit uut/vana asja välja mõtlema?”

Kaljo Ellik nõustub nii Hioväina kui Kulešaga, et eeskirja kallal tuleb veel palju tööd teha. “Muidugi on see alles toores,” lausus ta. “Seepärast ongi kõigi asjatundjate arvamused ja ettepanekud teretulnud. Kevadeks katsume korraliku eeskirja valmis saada.”